Aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarneq pinerliiniarnernillu aningaasalersuisarneq pinaveersimatinniarlugit iliuuserisassat pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 5, 19. maj 2010-meersoq.

 

Kapitali 1
Atuuffia il.il.

§ 1. Inatsit manna suliffeqarfinnut inunnullu makkununnga atuuppoq:
1) Suliffeqarfiit inuillu nunat allat aningaasaannut nuutsitsisarnermik inuussutissarsiuteqartut.
2) Suliffeqarfiit inuillu attartortitsinernut aningaasalersuinermik imaluunniit taarsigassarsisitsisarnermik inuussutissarsiuteqartut.
3) Illunik nioqquteqarnermi akunnermiliuttartut.
4) Suliffeqarfiit inuillu illunik nioqquteqarnermi akunnermiliuttartutut kiffartuussinernik inuussutissarsiuteqartut.
5) Suliffeqarfinnut kiffartuussinernik neqerooruteqartartut, tak. § 3, imm. 5.
Imm. 2.
Inatsisip matuma § 2-ani pinik tigussaasunik nioqquteqartartunut atuuppoq.


Aningaasanngorlugit akiliinissamik inerteqquteqarneq

§ 2. Pinik tigussaasunik nioqquteqartartut aningaasanngorlugit 100.000 kr.-t taakkuluunniit sinnerlugit amerlassusilinnik akiliiffigineqassanngillat, ataasiaannartumik arlaleriarluniluunniit imminnut attuumassuteqarsorinartunik akiliisoqarnera apeqqutaatinnagu.

 

Kapitali 2
Nassuiaatit

§ 3. Inatsimmi matumani makku imatut paasineqassapput:
1) Ingerlatseqatigiiffiit: Inatsisilerinermi inuttut immikkoortutut isigineqartut.
2) Suliffeqarfiit: Ingerlatseqatigiiffiit inatsiseqartitsinerlu tunngavigalugu aaqqissuussinerit allat ingerlatseqatigiiffiit pissuseqataat.
3) Nakkutigineqartumik niuerfik: Niuerfik aningaasaqarnikkut aqqutaasinnaasunik niuerfiit pillugit aalajangersakkami direktiv 2004/39/EF-imi artikel 4-mi (14-imi) nassuiarneqarsimasutut ittoq. Niuerfik Europami Naalagaafiit Peqatigiit iluanniippat imaluunniit nunami naalagaffiit peqatigiit taakku aningaasaqarnermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimasaanniippat niuerfik taanna aningaasaqarnikkut aqqutaasinnaasunik niuerfiit pillugit aalajangersakkami direktiv 2004/39/EF-mi artikel 47-mi taaneqarsimasunut ilaassaaq. Niuerfik nunami Europami Naalagaafiit Peqatigiit avataanniittumi aningaasaqarnermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaanniippat niuerfik taanna World Federation of Exchangesimut (WFE-mut) ilaasortaassaaq.
4) Piginnittorpiaat: Inuit sullitanik piginnittuusut imaluunniit inummik taanna sinnerlugu iliuuseqartumik aningaasanik nuussisumik nakkutiginnittuusut, matumani uku ilanngullugit eqqarsaatigalugit:
a) Inuit ingerlatseqatigiiffimmik toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit piginnittuusut nakkutiginnittuusulluunniit, imaluunniit ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassutit taasisinnaatitaanerilluunniit 25 pct-iinit amerlanerusunik nakkutiginnittuusut, ingerlatseqatigiiffiit piginneqataassutaat nakkutigineqartumik niuerfinni nioqqutigineqartut eqqaassanngikkaanni.
b) Inuit ingerlatseqatigiiffiup siulersugaaneranik allatigut nakkutiginnittuusut
c) Inuit aningaasaateqarfiup ileqqoreqqusai tunngavigalugit allatulluunniit tunngaveqartumik aningaasaateqarfiup inatsiseqartitsinikkulluunniit aaqqissuussinerup tassunga assingusup agguaassassatut aningaasaataasa imaluunniit pigisaasa 25 pct-iinik taakkuluunniit sinnerlugit tigusisussat, tassa inuit taakku kikkuussusii ilisimaneqarpata.
d) Inuit ataatsimoortut taakku pingaarnertut soqutigisaat malillugit aningaasaateqarfimmik inatsiseqartitsinikkulluunniit aaqqissuussinermik tassunga assingusumik pilersitsissunneqarsimasut sulisulluunniit.
e) Inuit aningaasaateqarfiup inatsiseqartitsinikkulluunniit aaqqissuussinerup tassunga assingusup agguaassassatut aningaasaataasa ikinnerpaamik 25 pct-iinik nakkutilliisut.
5) Suliffeqarfinnut kiffartuussinernik neqerooruteqartartut: Kinaluunniit inuussutissarsiutigalugu makkuninnga ingerlataqartoq:
a) Ingerlatseqatigiiffinnik pilersitsisut.
b) Inuup allap suliffeqarfimmi siulersuisunut ilaasortatut imaluunniit soqutigisaqaqatigiiffimmi peqataasutut imaluunniit ingerlatsiseqatigiiffinni allani tamatuma pissuseqataanik inissisimaffinni sulinissaanik sulissutiginnittoq isumaginnittorluunniit.
c) Angerlarsimaffittut najugaqarfimmik najugaqarfimmilluunniit allamik angerlarsimafittut najugaqarfiup pissuseqataanik attaveqarfigineqartussatut kiffartuussinernullu tassunga atatinneqartunik tunniussiffissatut naatsorsuutigineqartumik suliffeqarfimmut atugassiisoq.
d) Aningaasaateqarfimmik inatsiseqartitsinikkulluunniit aaqqissuussinermik tassunga assingusumik ingerlatsisutut aqutsisutulluunniit suliaqartoq allalluunniit taamatut inissisimanissaanik isumaginnittoq.
e) Pingajuusutut inissisimasoq sinnerlugu piginneqataassuteqartutut inissisimasoq allalluunniit taamatut inissisimanissaanik isumaginnittoq, suliffeqarfiup taassuma piginneqataassutai il.il. nakkutigineqartumik niuerfimmi nioqqutigineqanngippata.
6) Inuit naalakkersuinikkut ulorianartorsiortutut inissisimasut: Inuit pisortani qaffasinnerusumik atorfeqartut atorfeqarsimasulluunniit, inuit taakkua qanigisatut ilaqutaat inuilluunniit taakkununnga qanimut suleqataasutut ilisimaneqartut.
7) Aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermut allattoqarfik: Aningaasanut pinerluutinut allattoqarfik Kalaallit Nunaannut attuumassuteqartoq Danmarkimi Hvidvaskesekretariatet-imi inissisimavoq, illutigut Naalagaaffiup Eqqartuussisuata aningaasaqarnikkut immikkut pinerluttuleriffiani (SŲK) inissisimalluni, SŲK-lli ataani sammisaqarfiunani.
Imm. 2. Imm. 1, nr. 6-imi inunnik naalakkersuinikkut ulorianartorsiortutut inissisimasunik oqarnerup qanoq paasineqarnissaa pillugu malittarisassat erseqqinnerusut Akileraaruseriffiup aalajangersarsinnaavai.

§ 4. Aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarneq inatsimmi matumani imatut paasineqassaaq:
1) aningaasatigut pissarsianik pineqaatissiissutaasinnaasutut inatsimmik unioqqutitsinikkut pissarsiarineqarsimasunik pissutissaqarani tigusineq allanulluunniit tunniussineq,
2) aningaasatigut pissarsianik pineqaatissiissutaasinnaasutut inatsimmik unioqqutitsinikkut pissarsiarineqarsimasunik pissutissaqarani toqqorsineq, paarisaqarneq, assartuineq, tunniussinermi ikiuunneq imaluunniit allatut iliuuseqarnikkut tamatuma kingornatigut isumannaarinninneq, imaluunniit
3) taamatut iliuuseqarniarneq imaluunniit taamatut iliuuseqarniarnermut peqataaneq.
Imm. 2. Imm. 1-mi aalajangersakkami iliuuseqarnerit inatsimmik unioqqutitsinikkut aningaasanik pissarsisup iliuusai aamma pineqartunut ilaatinneqarput.

§ 5. Pinerliiniarnernik aningaasalersuineq inatsimmi matumani tassaatinneqarpoq pinerluttulerineq pillugu inatsimmi §§-ni 28-miit 34-mut nassuiarneqartutut pinerliiniarnernik aningaasalersuineq.

 

Kapitali 3
Misissuisussaatitaaneq nalunaarutiginnittussaatitaanerlu

§ 6. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi matumani pineqartunut ilaatinneqartut sullitamik ingerlataat suussusertik pissutigalugu aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermut imaluunniit pinerliiniarnernik aningaasalersuinermut attuumassuteqarsinnaasutut immikkut isigineqartut eqqumaffigissavaat. Tamanna aningaasanik amerlasuunik pisariusumik nalinginnaanngitsumilluunniit nuussinernut aamma sullitaq eqqarsaatigalugu aningaasanik nuusseriaatsinut nalinginnaanngitsunut kiisalu aningaasanik nuussinernut nunanut nunalluunniit ilaannut Financial Action Task Forcep uppernarsaassiussai tunngavigalugit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaavioratarsinnaasutut pinerliiniarnernilluunniit aningaasalersuiffioratarsinnaasutut isigineqartunut attuumassuteqartunut pingaartumik atuuppoq. Aningaasanik nuussinernik nunanut nunallu ilaannut pineqartunut attuumassuteqartunik eqqumaffiginnittussaatitaanerup qaqugukkut atuutilernissaa pillugu malittarisassat erseqqinnerusut Akileraaruseriviup aalajangersarsinnaavai.
Imm. 2. Aningaasanik nuussinerit imm. 1-imi taaneqartut misissorneqartassapput, misissuinerillu inernilerneqarneri allattorneqartassapput toqqortarineqartassallutillu, tak. § 19.

§ 7. Sullitap aningaasanik nuussineri saaffiginnissutaaluunniit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaanermut imaluunniit pinerliiniarnernik aningaasalersuinermut attuumassuteqartut pasitsaanneqarpat, suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut aningaasanik nuussineq saaffiginnissulluunniit erseqqinnerusumik misissuiffigissavaat. Pasitsaassineq ukioq ataaseq sinnerlugu parnaarussaanermik pineqaatissiissutaasinnaasumik inatsisinik unioqqutitsinernut tunngasuuppat, pasitsaassinerlu taanna ilumuunnginnerarneqarsinnaanngippat, Aningaasanik Peqquserluutinik Malunnarunnaarsaasarnermut Allattoqarfik ingerlaannartumik nalunaarfigineqassaaq.
Imm. 2. Pasitsaassineq aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaasaaniarnermut tunngasuuppat aningaasanillu nuussineq naammassineqareersimanngippat, aningaasanik nuussineq unitsinneqarallassaaq, imm. 1 tunngavigalugu nalunaarutiginnittoqareernissaata tungaanut.
Imm. 3. Pasitsaassineq pinerliiniarnernik aningaasarlersuinermut tunngasuuppat kontomit inummilluunniit pineqartumit aningaasanik taamaallaat nuussisoqarsinnaavoq Aningaasanik Peqquserluutinik Malunnarunnaarsaasarnermut Allattoqarfiup isumaqatigiissuteqarfigineqarnerata kingornatigut. Aningaasanik Peqquserluutinik Malunnarunnaarsaasarnermut Allattoqarfik nalunaarutiginninnermik tigusereernermigut piaarnerpaamik ullorlu aningaaseriviup ammaffia tulliuttoq naatinnagu aalajangiissaaq arsaarinnittoqassanersoq.
Imm. 4.  Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut paasissutissanik suliami pisariaqartunik tunniussissasut politiit Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarneq pillugu inatsimmi malittarisassat tunngavigalugit piumasaqaatigisinnaavaat.

§ 8. Akileraaruserivik pissutsinik aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniarnermut imaluunniit pinerliiniarnernut aningaasalersuinermut § 7-imi nalunaarutiginnittussaatitaanermi pineqartunut ilaatinneqartunut attuumassuteqarsorineqartunik ilisimasaqalerpat, oqartussaasup tamanna Aningaasanik Peqquserluutinik Malunnarunnaarsaasarnermut Allattoqarfimmut ilisimatitsissutigissavaa.

§ 9. Akileraaruserivik, Financial Action Task Forcep kaammattuutaasa tamanna nassatarippassuk, suliffeqarfiit inuillu § 1-imi taaneqartut aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniarnermut imaluunniit pinerliiniarnernik aningaasalersuinermut atatillugu aningaasalersuinikkut aningaasanik nunanut suleqatiginnikkumanngitsunut nuussinernik Aningaasanik Peqquserluutinik Malunnarunnaarsaasarnermut Allattoqarfimmut sukumiisumik nalunaarutiginnittussaatitaanerat pillugu malittarisassanik erseqqinnerusunik aalajangersaasinnaavoq. Akileraaruserivik tassunga atatillugu aalajangiisinnaavoq nalunaarutiginnittoqassasoq ingerlaannartumik aamma pasitsaassisoqanngikkaluartoq.

 

Kapitali 4
Kinaassutsimut uppernarsaatit il.il

§ 10. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut sullitartik kinaassutsimut uppernarsaammik tamatigut takutitseqqusassavaat, aningaasanik nuussineq pinerliiarninernik aningaasalersuinermut imaluunniit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniarnermut attuumassuteqartoq § 7 malillugu nalunaarutiginnittussaatitaanermut ilaasumik pasitsaanneqarpat.


Sullitanut pissutsit aalajangersimasut

§ 11. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut sullitatik imm. 2-8 naapertorlugit ilisimaqarfigissavaat, taamatuttaaq piumasaqaatigisassallugu sullitatik kinaassutsimut uppernarsaammik takutitsisassasut, taakku niuernermut tunngatillugu attaveqarfigineqaleraangata, taamatuttaaq kontomik toqqorsivimmilluunniit ammaasoqartillugu.
Imm. 2. Sullitaq inuuppat kinaassutsimut uppernarsaammi ateq, najugaqarfik, inuttut normu, imaluunniit pineqartoq inuttut normoqanngippat taakkununnga assingusumik uppernarsaat ilaassapput.
Imm. 3. Sullitaq suliffeqarfiuppat kinaassutsimut uppernarsaammi ateq, najugaqarfik, GER-nr. imaluunniit suliffeqarfik GER-normoqanngippat taakkununnga assingusumik uppernarsaatit ilaassapput. Suliffeqarfiup pigineqarnerata nakkutigineqarneratalu ilusaat qulaajarneqassapput, suliffeqarfiullu piginnittorpiaasa kinaassusiat uppernarsarneqassaaq, taamaattorli tak. § 17, imm. 1, nr. 2.
Imm. 4. Sullitat niueqatigiinnikkut attaveqarfigineqarneri tamatumunngalu siunertaasut ataasiakkaat pillugit paasissutissat pissarsiariniarneqartassapput.
Imm. 5. Pissutsit sullitanut tunngasut ingerlaavartumik nakkutigineqassapput. Aningaasanik nuussinerit pissutsinut sullitamut tunngasunut ilaatillugit ingerlanneqartut nakkutigineqassapput, aningaasanik nuussinerit suliffeqarfiup inuulluunniit sullitap sullitallu niueqatigiinnikkut inissisimanera aarlerinarsinnaaneralu pillugit ilisimasaat naapertorlugit ingerlanneqartarnissaat qulakkeerniarlugu, taamatuttaaq pisariaqassappat aningaasat suminngaanneernerat. Sullitaq pillugu uppernarsaatit/allagaatit, paasissutissat paasissutissallu allat ingerlaavartumik nutarterneqartassapput.
Imm. 6. Sullitap kinaassusia pillugu paasissutissat siusinnerusukkut pissarsiarineqarsimasut eqqortuunersut naammannersulluunniit nalornissutigineqarpat kinaassutsimut uppernarsaatip nutaap imm. 2-mi 3-milu oqaatigineqartutut takuteqqunissaa piumasaqaatigineqassaaq.
Imm. 7. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut aalajangersinnaapput aarlerinarsinnaasunik naliliineq aallaavigalugu imm. 1-5-imi kinaassutsimik uppernarsaatitsisarneq il.il. ingerlanniarlugit, sullitat niueqatigiinnikkulluunniit attaveqarfiit, tunisassiap aningaasanilluunniit nuussinerit ataasiakkaat ulorianaateqarsinnaanerat apeqqutaatillugu. Taamaattorli misissuinerup annertussusiata aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaartitsiniartoqarsinnaaneranut pinerliiniarnernillu aningaasalersuisoqarsinnaaneranut aarlerinaateqarsinnaaneranut naapertuuttuunera suliffeqarfiup inuulluunniit pineqartup inatsimmik malinninneranik oqartussaasutut nakkutilliisumut uppernarsarsinnaassavaa.
Imm. 8. Pissutsit sullitanut tunngasut inatsisip matuma atortuulersinneqarnera sioqqullugu pilersinneqarsimasut kiisalu paasissutissanik imm. 1-5-imi taaneqartunik peqarfiunngitsut eqqarsaatigalugit piffissami naleqquttumi imm. 1-5 tunngavigalugit kinaassuseq uppernarsartinneqartassaaq, paasissutissallu katersorneqassallutik aamma aarlerinartoqarsinnaaneranik naliliineq tunngavigalugu.

§ 12. Kinaassutsimik § 11-mi uppernarsaasersuinermik ingerlatsineq pissutsinik sullitamut tunngasunik pilersitsinermut atatillugu inaarlugu suliarineqassaaq, taamaattorli aningaasanik nuussineq sioqqullugu kingusinnerpaamik naammassineqarsimassalluni. Suleriaatsip nalinginnaasup unitsinneqannginnissaa pisariaqarpat kinaassutsimik uppernarsaanerup ingerlanneqarnera aarlerinartunik naliliineq aallaavigalugu pissutsimik sullitamut tunngasumik pilersitsinermut uiggiutiinnarlugu inaarlugu suliarineqarsinnaavoq. Pisunili imm. 2-mi taaneqartuni kinaassutsimik uppernarsaanerup ingerlanneqarnera sullitap siullermeertumik attaveqarfigineqarnerata kingornatigut pilertornerpaamik inaarlugu suliarineqassaaq.
Imm. 2. Sullitap kinaassutsiminik uppernarsaasiinera § 11, imm. 1-4 tunngavigalugit ingerlanneqarsinnaanngippat pissutsinik sullitamut tunngasunik pilersitsisoqassanngilaq, niueqatigiinnikkut attaveqatigiittoqassanani imaluunniit sullitaq aningaassanik nuussitinneqassanani. § 7 tunngavigalugu nalunaarutiginnittoqassanersoq tamatumunnga peqatigitillugu misissorneqassaaq.


Qaqutiguinnaq sullittakkat

§ 13. Sullitat aningaasanik ataasiaannartumik nuussisut (qaqutiguinnaq sullittakkat) eqqarsaatigalugit suliffeqarfiit inuillu inatsimmi matumani pineqartunut ilaatinneqartut aningaasanik 100.000 kr.-nik taakkuluunniit sinnerlugit naleqartunik nuussisut § 11, imm. 1-4-mi aamma § 12 piumasaqaataasunik eqqortitsisimassapput. Piumasaqaatit atuupput, aningaasanik nuussineq ataasiaannartumik imaluunniit imminnut ataneqartunik arlaleriarluni nuussineq apeqqutaatinnagu, taamaattut imminnut ataqatigiissorinartutut isikkoqarpata.
Imm. 2. Aningaasanik nuussinerup annertussusia piffissami taassuma aallartinneqarfiani ilisimaneqanngippat kinaasutsimut uppernarsaasiisoqaqqusisoqassaaq tassa suliffeqarfik inulluunniit ilimatsappat tamatumani nuussineq imm. 1-imi pineqartunut ilaasoq.


Pingajuusutut inissisimasoq sinnerlugu aningaasanik nuussinerit

§ 14. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi matumani pineqartunut ilaatinneqartut attaveqarfigisartik imminut sinnerluni imaluunniit inuk alla suliffeqarfilluunniit sinnerlugu iliuuseqarnersoq erseqqissumik paasiniassavaat. Aammattaaq suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut inuup inuk alla sinnerlugu iliuuseqartup taamaaliornissaminut piginnaatinneqarsimanera qulakkiissavaat.
Imm. 2. Inuk suliffeqarfilluunniit alla sinnerlugu iliuuseqarpat pineqartup kinaassusia aarlerinarsinnaasunik naliliineq aallaavigalugu qulaajarneqassaaq. Sullitavik kinaassusersineqassaaq, kinaassusialu uppernarsartinneqassalluni inatsimmi matumani piumasaqaataasut tunngavigalugit.
Imm. 3. Alla sinnerlugu iliuuseqartoq suliffeqarfinni § 17, imm. 1-imi taaneqartunut ilaappat imaluunniit pineqartoq nunami maani nunamiluunniit § 17, imm. 1, nr. 1-imi allaaserineqarsimasumi sulisinnaasutut akuerisaalluni eqqartuussissuserisuuppat imm. 1-imi oqaaseqatigiit aappaanni piumasaqaat atuutissanngilaq.
Imm. 4. Alla sinnerlugu iliuuseqartoq suliffeqarfinnut § 17, imm. 1, nr. 1-imi taaneqartunut ilaappat alla sinnerlugu iliuuseqartup kinaassutsiminik uppernarsaanissaanik imm. 2-mi piumasaqaat atuutissanngilaq.


Kinaassutsimik il.il. uppernarsaanissamik piumasaqaatit sakkortusisat

§ 15. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut aarlernarsinnaasunik naliliineq aallaavigalugu sullitap pisuni § 11-mi taaneqartunit allaasuni imminni aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniarnerup pinerliiniarnernillu aningaasalersuinerup pisinnaanerisa ilimanarneruffigisaanni kinaassutsimik uppernarsaatit annertunerusut piumasaqaatigissavaat. Tassa imaappoq taakku imm. 2-4-mi piumasaqaatit annikinnerpaatut eqqortissagaat.
Imm. 2. Sullitaq nammineq ornigulluni kinaassutsiminik uppernarsaanngippat suliffeqarfik inuulluunniit sullitap kinaassusia eqqortoq qulakkeerniarlugu annertunerusunik suliniuteqassaaq. Tamanna assersuutigalugu pisinnaavoq tulliuttuni taaneqartumik ataatsimik arlalinnilluunniit iliuuseqartoqarneratigut:
1) Sullitap kinaassusiata ilassutaasumik uppernarsaasiinikkut paasineqarnissaata qulakkeerneratigut.
2) Uppernarsaassiussat tunniunneqartut misissorluarnerisigut uppernarsarneqarnerisigullu, imaluunniit suliffeqarfiit inuilluunniit § 1, imm. 1, nr. 2-3-mi taaneqartut atsiorlutik uppernarsaaasiinissaannik piumasaqaateqarnikkut.
3) Aningaasanik nuussinermut atatillugu akiliutit siulliit aningaaserivimmi konto sullitap aqqa atorlugu pilersinneqarsimasoq aqqutigalugu akilerneqarnissaannik piumasaqaateqarnikkut.
Imm. 3. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut ima iliussapput
1) sullitaq naalakkersuinikkut ulorianartorsiortuunersoq nunami allami najugaqartoq paasisinnaajumallugu periaatsinik naammattunik peqassapput
2) sullitanik taamaattunik niueqatiginninnermik pilersitsisoqassappat ulluinnarni aqutsisutut qullersaasoq akuersitissavaat
3) pigisanut aningaasaatinullu aallaaviusut niueqatigiinnikkut attaveqatigiinnermi aningaasanilluunniit nuussinermi ilaasut pillugit paasissutissanik pissarsiniarlutik iliuutsit naammaginartumik annertussusillit iliuuserissavaat, aamma
4) niueqatigiinnikkut attaveqarfigisartik ingerlaavartumik eqqumaffigissavaat.
Imm. 4. Inummik nunami allami najugaqartumik sullitaqarneq eqqarsaatigalugu pissutsit sullitamut tunngasut 1. april 2010 sioqqullugu pilersinneqarsimasut ingerlaqqissappata tamanna aqutsisutut qullersaasumit akuerineqarsimassaaq.
Imm. 5.
Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermut pinerliiniarnernillu aningaasalersuisarnernut aarlerinartorsiortitsisoqarsinnaanera tunisassianut aningaasanillu nuussinernut kinaassutsimik isertuussinernik ajornannginnerulersitsisinnaasunut atatillugu pilersinnaasunut aarlerinartorsiortitsisoqarsinnaanera sissueqqissaartassavaat sillimmartaaruteqartassallutillu tunisassiat aningaasanillu nuussinerit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaanernut pinerliiniarnernillu aningaasalersuinernut atorneqarnissaat pisariaqalissagaluarpat pinngitsoortinniarlugu.


Kinaassutsimik il.il. uppernarsaanissamik piumasaqaatit atuutinngiffii

§ 16. Tunisassiat aningaasanillu nuussinerit makku eqqarsaatigalugu kinaassutsimik uppernarsaasiinissamik § 11-mi aamma § 15, imm. 2-mi piumasaqaateqarneq pisuni ukunani atuutsinngitsoortinneqarsinnaavoq:
1) Inuunermik sillimmasiineq aamma soraarnerussutisiassat (pensionisiassat) pillugit isumaqatigiissutini, ukiumoortumik akiliutit 7.500 kr.-iuppata taakkuninngaluunniit ikinneruppata, imaluunniit ataasiartumik akiliutit 18.750 kr.-iuppata taakkuninngaluunniit ikinneruppata.
2) Inuunermik sillimmasiineq aamma soraarnerussutisiassat pillugit isumaqatigiissutini, sulineq pillugu isumaqatigiissut imaluunniit sillimmasertup inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiutaa tunngavigalugu isumaqatigiissutigineqartuni, isumaqatigiissutit taakku utertitsilluni pisinissamut periarfissamik imaqanngippata imaluunniit taarsigassarsiniarnermi qularnaveeqqutitut atorneqarsinnaanngippata.
3) Inuunermik sillimmasiineq aamma soraarnerussutisiassat pillugit isumaqatigiissutini, taakkununnga akiliutit akileeqataassutilluunniit aningaaserivimmit sullitap kontoatigut akilerneqartarpata.
4) Inuunermik sillimmasiineq aamma soraarnerussutisiassat pillugit isumaqatigiissutini, sulineq pillugu isumaqatigiissut imaluunniit sillimmasertup inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiutaa tunngavigalugu isumaqatigiissutigineqartuni, sullitap utertitsilluni pisinissamut periarfissaq killilik kinaassutsimik § 12 tunngavigalugu uppernarsaasiineq aqqutigalugu atorpagu.
5) Aningaasalersuineq pillugu inatsimmi kunngip peqqussutaatigut Kalaallit Nunaannut atortuulersinneqarsimasumi § 308, imm. 1-imi oqaaseqaatigiit aappaanni pingajuannilu nassuiarneqarsimasutut aningaasat qarasaasiakkut ingerlaartut pineqarpata,
a) kortit immeqqinneqarsinnaanngitsut atorlugit amerlanerpaamik 1125 kr.-nik toqqorsiviusinnaasuni, imaluunniit
b) kortit immeqqinneqarsinnaasut atorlugit qaammatisiutit ukiuta ataatsip iluani 18.750 kr.-nik toqqorsiviusinnaasuni, qaammatisiutit ukiuata ataatsip iluani amerlanerpaamik 7.500 kr.-nik tigusiffiusinnaasuni.
Imm. 2. Aningaasat nuunneqartut amerlassusiat tunisassiarluunniit apeqqutaatinnagu kinaassuseq uppernarsaqquneqartassaaq, aningaasanik nuussineq aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasoqarneranut pinerliiniarnernilluunniit aningaasalersuisoqarneranut § 7-imi nalunaarutiginnittuussaatitaanermi pineqartunut ilaatinneqartunut attuumassuteqartoq pasitsaanneqarpat.

§ 17. § 11-mi kinaassutsimik uppernarsaanissamik piumasaqaatit atuutissanngillat sullittaq
1) tassaappat suliffeqarfik suliffeqarfilluunniit taassuma pissuseqataa § 1, imm. 1, nr. 1-imi aamma ilanngussani 1-10-mi taaneqartoq, nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit iluanniittumi angerlarsimaffeqartoq, imaluunniit nunami Naalagaaffiit Peqatigiit taakku aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartarnerup akiorneqarnissaa pillugu aalajangersakkat pingajuanni aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimasaanni angerlarsimaffeqartoq, imaluunniit suliffeqarfik taassuma pissuseqataa nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaani aningaasanillu peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnerup aamma pinerliiniarnernik aningaasalersuinerup akiorneqarnissaannik piumasaqaatini pineqartunut ilaasuni piumasaqaatillu taakku aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartarnerup akiorneqarnissaa pillugu aalajangersakkat pingajuata malitsigisaanik malinneqarnerannik nakkutiginniffiusumi angerlarsimaffeqartoq,
2) suliffeqarfik, pappiaraatai aningaasanik nalillit nakkutigineqartumik niuerfimmi nioqqutigineqarsinnaasutut akuerisaasut, imaluunniit
3) nunami namminermi pisortani oqartussaasoq.
Imm. 2. Kinaassutsip uppernarsarneqarnissaanik § 11-mi piumasaqaatit atuutissanngillat piginnittuusoq aningaasaatinik nalunaarsuisartup eqqartuussissuserisulluunniit sullitanut ataatsimut kontoanni aningaasaateqarpat, aningaasaatinillu nalunaarsuisartoq eqqartuussissuserisorluunniit nammineq malittarisassani inatsimmi matumani atuuttut assingini pineqartunut ilaatinneqarpat. Piginnittuusup kinaassusia il.il. pillugit paasissutissat aningaaserivimmut kontoqarfiusumut tunniunneqassasut piumasaqaataavoq, aningaaseriviup taassuma tamakku apeqqutigippagit.
Imm. 3. Pisuni tamani sullitap imm. 1-imi aamma 2-mi atortitsiviussanngitsutut taaneqartut arlaanni pineqartunut ilaatinneqartoq ersersinniarlugu paasissutissat naammattut pissarsiariniarneqartassapput.

§ 18. Tamanna Kommissionimit aalajangerneqarpat inuit suliffeqarfiillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut taarsigassarsisitsisarfinnut aningaasalersuisarfinnulluunniit imaluunniit suliffeqarfinnut Bųrsenimi nalunaarsorneqarsimasunut imaluunniit nunanut Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avataanniittunut Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaanniittunut § 17-imi atortitsinngitsoorsinnaaneq atorsinnaanngikkaat Akileraarusiivik aalajangiisinnaavoq.


Kinaassuseq pillugu paasissutissanik il.il. toqqortarinninneq

§ 19. Kinaassuseq pillugu paasissutissat suliffeqarfinnit inunnillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartunit sullitanut tunngasut atorunnaarnerisa kingornatigut sivikinnerpaamik ukiuni tallimani toqqortarineqartassapput. Kinaassutsimut uppernarsaatit §§ 11, 13 aamma 15 tunngavigalugit pissarsiarineqarsimasut assilineri toqqortarineqarsinnaapput.
Imm. 2.
Aningaasanik nuussinerit pillugit uppernarsaatit nalunaarsukkallu toqqortarineqartassapput, taamaalillutik taakku aningaasanik nuussinerit ingerlanneqarnerisa kingornatigut sivikinnerpaamik ukiuni tallimani ataatsimoortillugit pissarsiarineqartarsinnaaqqullugit. Tamanna paasissutissanut § 6, imm. 2 tunngavigalugu nalunaarsukkanut aamma atuuppoq.
Imm. 3.
Suliffeqarfik atorunnaarpat kinaassutsit pillugit paasissutissat § 1 aamma 2 tunngavigalugit suli toqqortarineqarnissaat aqutsisutut kingullertut atuuttut isumagissavaat. Suliffeqarfik pigisat pillugit eqqartuussiviup akuliunneratigut atorunnaarsinneqarpat kinaassutsit pillugit paasissutissat il.il. aqutsisutut kingullertut atuuttunit allaasunit toqqortarineqassasut pigisat pillugit eqqartuussiviup aalajangersinnaavaa.


Nunani allani immikkoortortaqarfiit suliffeqarfeeqqallu suliffeqarfimmut atasut

§ 20. Suliffeqarfiit inatsimmi § 1, imm. 1, nr. 1-2-mi pineqartunut ilaatinneqartut immikkoortortaqarfimmik suliffeqarfeeqqallu suliffeqarfimmut atasut nunani Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avataanni Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasut pillugit isumaqatigiissuteqarfiginngisaanniittut sullitat kinaassusiinik uppernarsaasersuineq kinaassutsillu il.il. pillugit paasissutissanik toqqortarinnittarneq eqqarsaatigalugu iliuutsinik aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik akiuiniarneq pillugu aalajangersakkat pinngajuanni aalajangersakkanut naapertuuttunik iliuuseqarnissaat qulakkiissavaat, nunami inatsisit tamaaliornissaq ajornartinngippassuk.
Imm. 2.
Nunami imm. 1-mi taaneqartumi inatsisitigut iliuusissat taamaattut atorneqarnissaat ajornartitaappata, suliffeqarfiup oqartussaasoq suliffeqarfiup inatsimmik matuminnga malinninneranik nakkutilliisuusoq ilisimatissavaa, tak. kapitali 8. Suliffeqarfiuttaaq immikkoortortaqarfimmini suliffeqarfeeqqamiluunniit suliffeqarfimmut atasumi aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasoqarsinnaanerata pinerliiniarnermulluunniit aningaasalersuisoqarsinnaanerata allatut iliorluni akiorneqarnissaat qulakkiissavaa.
Imm. 3. Suliffeqarfiit imm. 1-imi taaneqartut immikkoortortaqarfimmik suliffeqarfeeqqalluunniit suliffeqarfimmut atasut Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avataanni Naalagaaffiit Peqatigiit angaasalersuinermut tunngasuni isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaanni pilersinneqarsimasut sullitat kinaassusiinik uppernarsaasarneq nalunaarsukkanillu toqqortarinnittarneq pillugit allaganngorlugit malittarisassanik § 21, imm. 1-imi piumasaqaatinut naapertuuttunik peqarnissaat isumagissavaat, nunami inatsisit tamaaliornissaq ajornartinngippassuk.

 

Kapitali 5
Namminerisanik malittarisassat ilinniartitsinerlu il.il.

§ 21. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut sullitat kinaassusiinik uppernarsaaneq, nalunaarutiginninneq, nalunaarsukkanik toqqortarinninneq, namminerisamik nakkutilliineq, aarlerinarsinnaasunik naliliisarneq, aarlerinarsinnaasunik aqutsineq, aqutsinermik nakkutilliineq attaveqatigiinnerlu kiisalu aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnermik pinerliiniarnernillu aningaasalersuisarnermik pinaveersaartitsinermik sulisut ilinniartinneqarnissaat ilitsersorneqartarnissaallu pillugit ingerlatsinerit pillugit allakkatigut namminerisaminnik naammattunik malittarisassaliortassapput.
Imm. 2. Suliffeqarfiit inuillu § 1, imm. 1, nr. 1-2-mi pineqartunut ilaatinneqartut inummik pisortat akornanniittumik toqqaassapput, suliffeqarfiup inuilluunniit inatsit tunngavigalugu pisussaaffimminnik eqqortitsinerannik malittarisassanillu inatsit tunngavigalugu aalajangersarneqarsimasunik malinninnerannik qulakkeerinnittussamik.
Imm. 3. Suliffeqarfiit inuillu § 1-imi pineqartunut ilaatinneqartut pisortat akornanni inuup imm. 2-mi toqqarneqartup sullitat pillugit paasissutissanik paasissutissanillu allanik suliamut attuumassuteqartunik pissarsisinnaatitaanera isumagissavaat, suliffeqarfiit inuillu inatsit manna tunngavigalugu pisussaaffimminnik eqqortitsinerat qulakkeerniarlugu.
Imm. 4. Suliffeqarfiit inuillu § 1-imi pineqartunut ilaatinneqartut atorfeqartitamik inatsit manna tunngavigalugu pisussaaffimminnik ilisimasaqarnissaat isumagissavaat.
Imm. 5. Atorfeqartitaanermut tunngasuni pisussaaffiit imm. 1-imi 2-milu taaneqartut sulisitsisup akisussaaffigai.
Imm. 6.
Piumasaqaatit imm. 1-imi taaneqartut pillugit malittarisassat erseqqinnerusut Akileraaruseriviup aalajangersarsinnaavai.

 

Kapitali 6
Nipangiussisimasussaatitaaneq akisussaassuseqarnerlu

§ 22. Nalunaarutiginninnerit paasissutissallu suliffeqarfiup inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut § 7 tunngavigalugu tatigeqatigiinnikkut tunniussaat aamma aningaasanik nuussinernik § 7, imm. 3 tunngavigalugu unitsitsinerit suliffeqarfimmut inummulluunniit, atorfeqartitaasumut imaluunnit aqutsisuusunut sukkuulluunniit akisussaaffiliisuunngillat. Paasissutissanik tamatumunnga atatillugu ingerlatitseqqilluni tunniussineq nipangiussisimasussaatitsisoqarpat nipangiussisimasussaatitaanermik unioqqutitsinertut isigineqanngilaq.

§ 23. Suliffeqarfiit inuillu, suliffeqarfinni inunnilu taakkunani atorfeqartitaasut aqutsisuusullu kiisalu kukkunersiuisut allallu suliffeqarfimmut inummulluunniit immikkut sullissisut sullisisimasulluunniit inatsimmi matumani pineqartunut ilaatinneqartut § 7 tunngavigalugu nalunaarutiginnittoqarsimaneranik, tamatumaluunniit isumaliutersuutigineqarneranik, imaluunniit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaneq pinerliiniarnernullu aningaasalersuineq pineqarnersoq misissuisoqarneranik misissuisoqarniarneranilluunniit isertuussinissaminnut pisussaaffeqarput, taamaattorli tak. imm. 2-6.
Imm. 2. § 7 tunngavigalugu nalunaarutiginnittoqarsimaneranik tamatumaluunniit isumaliutersuutigineqarneranik, imaluunniit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaneq pinerliiniarnernullu aningaasalersuineq pineqarnersoq misissuisoqarneranik misissuisoqarniarneranilluunniit paasissutissat oqartussaasunut suliniaqatigiiffinnullu inatsisip matuma malinneqarneranik nakkutiginnittuusunut ingerlateqqillugit tunniunneqarsinnaapput.
Imm. 3. § 7 tunngavigalugu nalunaarutiginnittoqarsimaneranik tamatumaluunniit isumaliutersuutigineqarneranik, imaluunniit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaneq pinerliiniarnernullu aningaasalersuineq pineqarnersoq misissuisoqarneranik misissuisoqarniarneranilluunniit paasissutissat suliffeqarfinnut direktiv 2002/87/EF-imi artikel 2, nr. 12-imi allaaserineqarsimasut pissuseqataannut ingerlateqqillugit tunniunneqarsinnaapput.
Imm. 4. § 7 tunngavigalugu nalunaarutiginnittoqarsimaneranik tamatumaluunniit isumaliutersuutigineqarneranik, imaluunniit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaneq pinerliiniarnernullu aningaasalersuineq pineqarnersoq misissuisoqarneranik misissuisoqarniarneranilluunniit paasissutissat inuit suliffeqarfiilluunniit § 1, imm. 1, nr. 1-2-mi pineqartunut ilaatinneqartut akornanni ingerlateqqillugit tunniunneqarsinnaapput, imaattoqarpat:
1) paasissutissat suliffeqarfimmut inummulluunniit suliffeqarfimmi inummilluunniit sullitaasumut paasissutissanik ingerlatitsiseqqilluni tunniussisumut, aamma suliffeqarfimmut inummulluunniit paasissutissanik tigusisumut tunngasuuppata, paasissutissallu aningaasanik nuussinermut illua’tungiusunik marlunnik taakkuninnga akuliutsitsisumut tunngasuuppata,
2) suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik ingerlatitseqqilluni tunniussisoq, aamma suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik tigusisoq assigiimmik suliaqartuuppata,
3) suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik ingerlatitseqqilluni tunniussisoq, aamma suliffeqarfik inulluunniit paasissutissanik tigusisoq nipangiussisimasussaatitaaneq paasissutissanillu inummut tunngasunik illersuineq eqqarsaatigalugit assigiinnik piumasaqaateqarfigineqarpata, aamma
4) paasissutissat paarlaateqatigiinneqartut aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaneq pinerliiniarnernilluunniit aningaasalersuineq pinngitsoortinniarlugu taamaallaat atorneqassappata.
Imm. 5. Paasissutissat imm. 3-4-mi taaneqartut suliffeqarfinnut inunnullu nunami Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avataanniittumi Naalagaaffiit Peqatigiit taakku aningaasalersuinermut tunngasuni isumaqatigiissuteqarfiginngisaanni angerlarsimaffeqartunut ingerlateqqillugit aatsaat tunniunneqarsinnaapput, suliffeqarfik inulluunniit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarnerup pinerliiniarnernillu aningaasalersuinerup akiorneqarnissaanik piumasaqaatit aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaasarneq akiorniarlugu aalajangersakkat pingajuanni piumasaqaatit assinginik piumasaqaateqarfigineqarsimappat, piumasaqaatillu taakku malinneqarnerat nakkutigineqarpat.

§ 24. Akileraaruseriviup naalagaaffiit ilaasortaasut allat Kommissionilu suliat pillugit ilisimatitsissuteqarfigissavai nuna Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avataanniittoq Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasuni isumaqatigiissuteqarfigisimanngissaat, aningaasanik unioqqutitsinikkut pissarsianik inatsisinut naapertuuttunngortitsiniarnermik pinerliiniarnernullu aningaasalersuinermik akiuineq pillugu piumasaqaateqassasoq, piumasaqaatinik aningaasanik unioqqutitsinikkut pissarsianik inatsisinut naapertuuttunngortitsiniarnermik akiuiniarneq pillugu aalajangersakkat pingajuanni pissuseqataannik, piumasaqaatillu taakku malinneqarnerata nakkutigineqarnissaannik aalajangiisimanerminik.

§ 25. Kommissioni tamanna pillugu aalajangiippat Akileraaruserivik aalajangiisinnaavoq suliffeqarfiit inuillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut paasissutissanik nunanut Europami Naalagaaffiit Peqatigiit avatanniittunut, Naalagaaffiit Peqatigiit aningaasalersuinermut tunngasuni § 23 tunngavigalugu isumaqatigiissuteqarfigisimanngisaannut ingerlatitseqqilluni tunniussisoqassanngitsoq.

 

Kapitali 7
Aningaasat salloqittaatit

§ 26. Suliffeqarfiit inuillu sulinerminnut ilaatillugu aningaasanik pappiaranik aggorsimasunillu passussinermi pisortanullu tunniussisarnermi peqataasut, matumani suliffeqarfiit inuillu aningaasanik pappiaranik aggorsimasunillu nunat allat aningaasaannut nuussisarnermik suliaqartut ilanngullugit eqqarsaatigalugit, aningaasanik pappiaranik aggorsimasunillu kaaviiaartunik salloqittaasarnerat ilimagissallugu naammattumik tunngaveqarfigisaminnik tamanik unitsitsillutik tigusinissaminnut pisussaaffeqarput. Aningaasat pappiarat aggorsimasullu salloqittaatit politiinut ingerlaannartumik tunniunneqassapput.

 

Kapitali 8
Nakkutilliineq il.il.

§ 27. Suliffeqarfiit inuillu inatsimmi matumani pineqartunut ilaatinneqartut inatsimmik malittarisassanillu inatsit tunngavigalugu aalajangersarneqartunik malinninnerat Akileraaruseriviup nakkutigisaraa.
Imm. 2. Inuit suliffeqarfiillu inatsimmi pineqartunut ilaatinneqartut, taama suliaqarnissaminnik isumaginnissinnaassagunik Akileraaruserivimmi nalunaarsorneqarsimasussaapput.
Imm. 3. Inuit suliffeqarfiillu imm. 2-mi taaneqartut nalunaarsorneqarnissaat Akileraaruseriviup itigartitsissutigissavaa, inuit taaneqartut imaluunniit aqutsisoqatigiinnut ilaasortaasut imaluunniit suliffeqarfimmik piginnittuiit pisimasoq pineqaatissiissutigineqarsinnaasoq pissutigalugu eqqartuussaasimappata, pisimasorlu atorfimmik suliffimmilluunniit atornerluisoqarsinnaaneranik imaaliallaannaq ilimaginnilersitsippat. Kalaallit Nunaanni pinerluttulerineq pillugu inatsimmi § 164, imm. 3 tamatuma pissuseqataanik atorneqassaq.
Imm. 4. Inuit suliffeqarfiillu imm. 2-mi taaneqartut Akileraaruseriviup nalunaarsorsimajunnaarsissavai, inuit taaneqartut imaluunniit aqutsisoqatigiinnut ilaasortaq imaluunniit suliffeqarfimmik piginnittuiit pisimasoq pineqaatissiissutigineqarsinnaasoq pissutigalugu eqqartuusaasimappata, pisimasorlu atorfimmik suliffimmilluunniit atornerluisoqarsinnaaneranik imaaliallaannaq ilimaginnilersitsippat. Kalaallit Nunaanni pinerluttulerineq pillugu inatsimmi § 164, imm. 3 tamatuma pissuseqataanik atorneqassaq.
Imm. 5. Suliffeqarfiit inuillu imm. 1-imi taaneqartut paasissutissanik inatsisip matuma malittarisassallu inatsit tunngavigalugu aalajangersarneqartut malinneqarnerannik nakkutilliinermi atugassanik pisariaqartunik Akileraaruserivimmut tunniussissapput.
Imm. 6. Akileraaruserivik suliffeqarfinnut inunnullu imm. 1-imi taaneqartunut kinaassutsimik pisariaqarneratut uppernarsaasiilluni eqqartuussivikkut aalajangiisoqanngikkaluartoq sukkulluunniit isersinnaatitaavoq, paasissutissanik pissarsiniarneq siunertaralugu, matumani nakkutilliinermut atatillugu misissuinerit ilanngullugit eqqarsaatigalugit.
Imm. 7. Aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniarnernik akiuineq pillugu inatsit malittarisassallu inatsit tunngavigalugu aalajangersaarneqartut unioqqutinneqarpata Akileraaruseriviup suliffeqarfiit inuillu imm. 1-imi taaneqartut peqqusinnaavai iliuusissat pisariaqartut piffissaliussap nakkutilliisumit aalajangersarneqartup iluani suliniutigeqqullugit.

 

Kapitali 9
Utimut nalunaaruteqartarneq

§ 28. Aningaasanik Peqquserluutinik Malunnarunnaarsaasarnermut Allattoqarfiup, misissuinermi mianerisassat tamanna ajornartinngippassuk, nalunaarutiginnittoq suliap killiffia pillugu ilisimatissinnaavaa, matumani unnerluutiginnittoqarsimanersoq ilanngullugu eqqarsaatigalugu, taamatuttaarlu aningaasanik peqquserluutinik malunnarunnaarsaaniartunik Aningaasanik Peqquserluutinik Malunnarunnaarsaasarnermut Allattoqarfimmi nalunaarsuiffimmit peersisoqarsimanersoq, aamma eqqartuussissutikkut inaarutaasumik aalajangiisoqarsimanersoq ilisimatitsissutigineqarsinnaalluni, eqqartuussissutip eqqartuussissutilluunniit eqikkarneqarnerata tunniunneqarnerisigut.
Imm. 2. Nalunaarutigineqartut imm. 1-imi taaneqartut allanut pissutissaqanngitsumik ingerlateqqillugit tunniunneqarsinnaanngillat.

 

Kapitali 10
Naammagittaalliuuteqartarneq pillugu aalajangersakkat

§ 29. Akileraaruseriviup inatsit manna malittarisassalluunniit inatsit tunngavigalugu aalajangersarneqarsimasut tunngavigalugit aalajangiineri aalajangiinermi pineqartumit Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut aalajangiinerup pineqartumut nalunaarutigineqarneranit sapaatit akunneri sisamat qaangiutsinnagit suliassanngortinneqarsinnaapput.

 

Kapitali 11
Pineqaatissiissutit pillugit aalajangersakkat

§ 30. § 2-mik, § 6, imm. 2-mik, § 7, imm. 1-imi oqaaseqatigiit aappaannik, imm. 2-mi aamma imm. 3-mi oqaaseqatigiinnik siullernik, § 10-mik, § 11, imm. 1-6-imik, § 12, imm. 1-imi oqaasetigiinnik siullernik oqaaseqaatigiillu pingajuinik, imm. 2-mik aamma imm. 3-mi oqaaseqatigiit aappaannik, § 13-imik, § 14, imm. 1-imi oqaaseqatigiinnik siullernik, § 14, imm. 2-mik, § 15, imm. 1-imik, imm. 2-mi oqaaseqatigiinnik siullernik aamma imm. 3-6-imik, § 19, imm. 1-imi oqaaseqatigiinnik siullernik, imm. 2-mik aamma imm. 3-mi oqaaseqatigiinnik siullernik, § 20-mik, § 21, imm. 1-4-mik, § 23, immi. 1-imik, § 26-mi oqaaseqatigiit aappaannik kiisalu § 27, imm. 2-mik aamma imm. 5-imik piaaraluni mianersuaalliorujussuarluniluunniit unioqqutitsinerit pillaammik akiliisitsinikkut pineqaatissiissutigineqassapput. § 28, imm. 2-mik piaaraluni mianersuaalliorujussuarluniluunniit unioqqutitsineq pillaammik akiliisitsinikkut pineqaatissiissutigineqassaaq, pinerluttulerineq pillugu inatsimmi malittarisassat tunngavigalugit sakkortunerusumik pineqaatsissiisoqassanngippat.
Imm. 2. § 2-mik, § 7, imm. 1-imi oqaaseqatigiit aappaannik, imm. 2-mi aamma imm. 3-mi oqaaseqatigiinnik siullernik, § 11, imm. 1-6-imik, § 13-imik, § 14-imik, § 19, imm. 1-imi oqaaseqatigiinnik siullernik, imm. 2-mik aamma imm. 3-mi oqaaseqatigiinnik siullernik immikkut sakkortuumik unioqqutitsinerit Pinerluttulerineq pillugu inatsimmi kapitali 31 malillugu pineqaatissiinermik kinguneqarsinnaapput.
Imm. 3.
Malittarisassani inatsit tunngavigalugu aalajangersarneqartuni malittarisassanik unioqqutitsinerit pillaammik akiliisitsinikkut pineqaatissiissutigineqarnissaat aalajangersarneqarsinnaavoq.
Imm. 4.
Pisussaaffiit inuup suliffiulluunniit inatsimmi § 27, imm. 5 tunngavigalugu pisussaaffigisani eqqortinngippagit Akileraaruseriviup inuk, suliffeqarfik inuilluunniit suliffeqarfimmut akisussaasut pinngitsaaliiniutitut pillaammik ullormit ullormut sapaatilluunniit akunnikkaartumik akiliisussanngortissinnaavai.
Imm. 5.
Inuk suliffeqarfilluunniit § 27, imm. 7 tunngavigalugu peqqusissutinik malinninngitsoq pillaammik akiliisitsinikkut pineqaatissinneqassaaq.
Imm. 6.
Ingerlatseqatigiiffiit il.il. (inatsisilerinermi inuttut immikkoortutut isigineqartut) pinerluttulerineq pillugu inatsimmi kapitali 5-imi malittarisassat malillugit pinerluttulerineq pillugu inatsiseqartitsinikkut akisussaatinneqarlutik pineqaatissinneqarsinnaapput.

 

Kapitali 12
Atortuulersitsineq

§ 31. Inatsit manna 1. juni 2010 aallarnerfigalugu atortuulerpoq.




Namminersorlutik Oqartussat, 19. maj 2010




Kuupik Kleist

/

Ove Karl Berthelsen

Ilanngussaq


Siunnersuummut nassuiaatit